Eesti Meteoroloogia Selts koostöös Keskkonnaagentuuriga kutsuvad kõiki ilmahuvilisi valima 2025/2026. aasta Eesti ilmasündmust.
Aasta ilmasündmuse valimise eesmärk on juhtida tähelepanu Eestis aset leidnud märgilistele ilmaoludele ja ilmastikunähtustele, mis on olnud erakordsed, jäänud inimestele meelde või mõjutanud oluliselt igapäevaelu, loodust ja vara. Selliste sündmuste märkamine ja talletamine aitab paremini mõista, kui vaheldusrikas ja mõjukas võib Eesti ilm olla.
Hääletusele on pandud 11 Eesti Meteoroloogia Seltsi välja valitud sündmust, mis toimusid ajavahemikul 2025. aasta jaanipäevast kuni 2026. aasta jaanipäevani. Kandidaatide seas on nii võimsaid äikeseid, trombe, suuri rahekamakaid, tormituuli ja tugevaid sajuhooge kui ka pikemaid ilmastikuperioode, mis mõjutasid Eestit laiemalt.
Möödunud ilma-aastasse mahtusid näiteks heitlikud ilmaolud laulu- ja tantsupeo ajal, sajune ja niiske suvi, detsembri lõpu tugev loodetorm koos külma ja lumesadudega, lumine ja tuisune jaanuar, jääteede avamist võimaldanud külm talveperiood, erakordselt kuiv aasta algus ning soojuse poolest erakordne märts.
„Ilm pakub eestlastele alati kõneainet, kuid aasta ilmasündmuse valimine aitab vaadata ka suuremat pilti. Viimaste aastate kandidaatide seas on üha enam sündmusi, mis sobituvad soojeneva kliimaga. Aga ei tohi ära unustada, et aastatevaheline muutlikkus jääb ikka alles ja ilmade äärmuslikkus isegi kasvab. Just seetõttu on oluline talletada lisaks vaatlusandmetele ka inimeste mälestusi ja emotsioone ütleb Eesti Meteoroloogia Seltsi juhatuse esimees professor Piia Post.
Oma hääle saab anda siin: ilmasündmuse hääletus. Hääletus on avatud kuni 17. juulini 2026. Aasta ilmasündmuse tiitli saab sündmus, mis kogub kõige rohkem hääli.
Võitja kuulutatakse välja 19. juulil Võrumaal Kaikas toimuval ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul.
Loe ka pressiteadet Keskkonnaagentuuri kodulehel: Avaleht | Keskkonnaagentuur
Tule vali oma lemmik ja aita selgitada välja aasta ilmasündmus!
Ilmasündmuste pikemad kirjeldused:
2025
(1) Jaanipäeva (24.06) tromb Tartumaal Kannu külas. Võimas õhupööris tuuseldas õhtul sealsete metsade ja viljapõldude kallal. Suure tõenäosusega esines enne seda tromb ka Viljandimaal Maru külas, mis tegi kahju.
(2) 03.07 – äikesevihm Lõuna-Eestis ühes tugevate puhangutega, mis küündisid üle 20 m/s. Valga- ja Tartumaal murdsid tugevad tuuleiilid mitmel pool puid. Kahjustada sai ka Tartu messikeskuse katus.
(3) 03.-06.07 – heitlik ilm XXVIII Laulu- ja XXI Tantsupeo ajal Tallinnas. Oli nii kuumust, tormituult kui ka tugevat vihma.
(4) 1.07 – Võrumaa lõunaservas sadas suuri rahekamakaid, mille läbimõõt küündis kuni 6 cm-ni.
(5) Võrdlemisi sajune ja niiske suvi tervikuna – arvestatuna 1922. aastast oli suvi sademete rohkuselt seitsmendal kohal. Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist).
(6) Tugev loodetorm ja sellele järgnenud külm ning lumesajud 27. – 31.12. Mõnel pool sadas maha 40 cm lund. Virumaa rannikul oli ka äikest.
2026
(7) 10.-12.01 lumine ja tuisune ilm. 10.01 öö hakul Kagu-Eestist alguse saanud lumesadu ja tuisk laienesid päeva jooksul üle maa. 11.01 koondus tihedam lumesadu ja tuisk Põhja- ja Lääne-Eesti kohale ning 12.01 öösel jätkus veel põhiliselt Loode-Eestis. Põhja- ja Lääne-Eestis oli sadu võimendatud laheefektist.
(8) Pikaajalisest keskmisest külmem ja kuivem jaanuar ning veebruar. Palju merejääd ja jääteede avamine saarte vahel. Pikim sulata periood 61 päeva (Tuulemäe). Erakordselt madal mereveetase talvel. 5. veebruaril oli kõigis mõõtmisjaamades meretase enam kui -60 cm EH2000 süsteemi järgi. Kõige madalam tase, -76 cm, oli Haapsalus ja Dirhamis.
(9) Sademetevaene aasta algus – kolme esimese kuu sajusumma 35 mm oli vaevalt veerand sajunormi Eesti keskmisena (norm 126 mm).
(10) Eriliselt soe märts, jagades soojuse poolest 1. kohta 2007. aastaga.
(11) Sajune juunikuu ja 21.06 intensiivsed äikesed (21.06 sadas mõnel pool maha 25-55 mm vihma, sekka tuli kohati ka 2-3 cm läbimõõduga rahet).
Foto autor: Kairo Kiitsak