Ilmahuvilised ja äikesevaatlejad kohtusid Tartus

3. augustil toimus Tartus ilmavaatlejate ja äikesehuviliste 10. kokkutulek. Päeva esimene pool kulus TÜ Vanemuise tänava õppehoones ettekandid kuulates, edasi suunduti Emajõele lodjasõitu tegema, torti sööma ja kuulama lugusid Kvissentali ajaloost ja hüdroloogilistest mõõtmistest.

Piia Post esitas koos Tanel Voormantsikuga koostatud ettekande konvektiivsetest tormidest Eestis.
Pikaajalistest muutustest põuasuses Ida-Euroopas kõneles Jaak Jaagus
Tami Paljak Ilmateenistuse hoiatustest 
Ilmaterminite andmebaasi projekt – Mait Sepp
Ilmateenistuse äpp – Peep Jürmann
Euroopa ja Eesti ohtlike ilmanähtuste andmebaasist rääkis Sven-Erik Enno
Soovijatel oli võimalus osta Sven-Erik Enno uut äikeseraamatut “Välk ja pauk”


Lodjasõit Emajõel
Aastapäevatordilt ei puudunud ka välgunooled
Lugusid Kvissentali ajalost vestis Ain Kallis
Kvissentali veemõõdupunkti hüdroloogilistest mõõtmistest rääkis Mait Sepp

Rohkem pilte näeb SIIT

Palju õnne! Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis

Ain Kallis. Riigi Ilmateenistuse foto

Täna anti Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ üle 2019. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Eesti Meteoroloogia Seltsi poolt esitatud Ain Kallis.

Jaak Jaaguse toetuskiri:

Ain Kallis on kogu eesti rahvale tuntud ilmavana, kes räägib ja kirjutab keerulised ilmastikulised protsessid lahti kõigile arusaadavas keeles, sealjuures tehes seda sügavalt isikupärases humoorikas võtmes. Ta on oodatud paljudel teadust populariseerivatel üritustel, kus ilmast ja kliimast juttu tehakse. Ja alati on ta nõus tulema rääkima, selgitama, õpetama. Nii on see käinud juba aastakümneid ja jätkub praegugi suhteliselt kõrges vanuses.

Üldsusele on vähem teada Ain Kallise tegevusest teadlasena ja õppejõuna. Tema teadlaskarjäär on pikk, alates juba ülikoolipõlves 1960ndatel. Hilisemad töökohad on olnud Eesti Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis Tõraveres, Eesti Meteoroloogia Instituudis, praeguses Keskkonnaagentuuris Riigi Ilmateenistuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudis. Ain Kallise teadustööd on seotud Eesti kiirguskliima uurimisega. Peamised tulemused said kaante vahele „Eesti kiirguskliima teatmikus“ aastal 2003. Kaasautor oli Viivi Russak. Kõige enam avalikku huvi tekitas aga rahvusvahelises koostöös sündinud artikkel

Wild, M.; Gilgen, H.; Roesch, A.; Ohmura, A.; Long, Ch.; Dutton, B.; Kallis, A.; Russak, V.; Tsvetkov, A. (2005). From Dimming to Brightening: Decadal Changes in Solar Radiation at Earth’s Surface. Science, 308 (5723), 847−850,

kus näidati vaatlusandmetele tuginedes, et 1990ndatel lõppes pikk periood, mille jooksul maapinnale jõudev päikesekiirgushulk vähenes suurema pilvisuse ja atmosfääri saastatuse tõttu. Seejärel kiirgusnäitajate väärtused suurenesid märgatavalt. Ain Kallise teised väljapaistvamad teaduslikud ja populaarsed trükised on seotud äärmuslike ilmanäitajate esinemisega, sealjuures tornaadodega. ETISe andmetel on tema publikatsioonide üldarv aukartust äratav – 152. Neile lisanduvad veel lõputu arv populaarteaduslikke artikleid eesti ajalehtedes.

Meteoroloogilist haridust on Ain Kallis õppejõuna jaganud mitmes kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis (loengukursusi neli õppeaastat), Eesti Mereakadeemias (neli aastat), Eesti Sisekaitseakadeemias (kaks aastat), Tallinna Ülikoolis (kaks aastat), kõige kauem aga Tallinna Tehnikaülikoolis, aastatel 2002-2018.

Ain Kallise üheks tähtsamaks saavutuseks tema karjääri jooksul tulekski vast pidada noortes huvi äratamist loodusteaduste, eriti aga meteoroloogia vastu. Selle tõestuseks on mitmed üliõpilased nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis, kes on innustust saanud kandidaadi esinemistest koolides, teaduskeskuses AHHAA keskuses ja meedias.

Eriline koht preemia kandidaadi tegevuses on „Kodusel ilmaraamatul“ (OÜ Hea Lugu, 2014). See on antud teemal parim üllitis inimestes ilmahuvi tekitamiseks. Veel enamgi, raamat kutsub lugema ka kolleege, kes huviga ootavad, millega autor neid jälle üllatab. Nii näiteks on leheküljel 123 tekst: “Paljude maade rahvad teavad, et vikerkaare otstes tuleb kaevata – sinna olevat pott kulda maetud. See võib tõesti tõsi olla, sest korra toetus värviline kaar Tartus kasiino katusele.” Aga tegemist pole kaugeltki naljaraamatuga. Kõik, mis puudutab meteoroloogiat, on esitatud veatult ja teaduse viimase sõna järgi. Puudutamata ei jäeta ka ilmateaduse ajalugu, mõõteriistade ehitust ja mõõtmismetoodikat. Lisaks sellele on autor kasutanud oma pikkade aastate jooksul kogutud hirmuäratavalt suurt arhiivi, et jutustada huvitavatest ilmaga seotud olukordadest. Raamatu lõpus on antud nn rekordite tabelid – nii kogu maailma kui Eesti kohta. Samas arutleb autor tekstis, kuidas need on saadud ning millal ja miks ümber hinnatud.

Kokku võttes on mul isegi natuke piinlik üles lugeda Ain Kallise teeneid. Neid on nii palju ja inimesed teavad teda väga hästi. Minu arvates on ta ideaalne kandidaat auväärse elutööpreemia saamiseks teaduse populariseerimise vallas.

Võeti vastu Eesti Meteoroloogia Seltsi avaldus Euroopa Meteoühingusse astumiseks

“Meie avaldus Euroopa Meteoühingusse astumiseks on vastu võetud”, teatas seltsi esimees Piia Post. Ta lisas: “See toimus Taanis 21. Peaassambleel 8. septembril Lyngbys, kuhu me olime küll kutsutud, kuid kahjuks ei saanud osaleda. See on umbes 600-700 osavõtjaga keskmise suurusega konverents, mis toimub iga aasta erinevas liikmesriigis. Seekordse konverentsi üheks fookuseks olid ka Arktika kliimamuutused.

Meie ühingusse vastuvõtu peab veel kinnitama EMS nõukogu, mille koosolek toimub kunagi kevadel järgmisel aastal. See tähendab, et järgmine aasta saaks meie liikmed aastakonverentsile minna juba soodsama osavõtutasuga.

Seekord oli EMSil Eestist kolm osalejat: Piia Post ja Marko Kaasik Tartu Ülikoolist ning Kairi Vint Riigi ilmateenistusest. Kõigil meil olid ka ettekanded.

Marko Kaasikul oli posterettekanne “Wind generating power and cooling the power lines”.

Piia Postil oli posterettekanne “Changes in satellite-based cloudiness in the Baltic Sea region during spring and summer 1982 – 2015”, kaasautoriks Margit Aun ning suuline kutsutud ettekanne “Changing impact of the large scale atmospheric circulation on the regional climate variability of the Baltic Sea over the period 1948-2018”, kaasautoriteks Andreas Lehmann, Katharina Hõflich ja Mait Sepp.

Kairi Vindil oli ka posterettekanne “Artificial changes in Estonian monthly air temperatures: break detection and homogenization with HOMER Software”

Lätist oli kaks ja Leedust üks osaleja. Konverentsi avamisel oli Eestit ka ära mainitud kui avalduse teinud seltsi.
Lätlased olid väga kadedad, kutsusin nad siis meie seltsiga ühinema. Lätis sellist seltsi pole. Leedust on Vilniuse Ülikooli geograafia instituut juba aastaid Euroopa ühingu liikmesorganisatsioon.

Järgmine Euroopa Meteoühingu aastakonverents toimub 7-11. septembrini Bratislasvas, Slovakkias.”

Eesti atmosfäärifüüsiku artikkel teadusajakirjas Nature

Foto: Meteoseltsi liige Ain Vindi

Teadusajakiri Nature, mis on maailmas üks mõjukaimaid, avaldas Eesti atmosfäärifüüsiku Velle Tolli artikli inimtegevuse poolt saastatud pilvede mõjust globaalsele kliimale.

Eesti Meteoroloogia Seltsi esimehe Piia Posti sõnul on see esimest korda, kui Eesti atmosfääriteadlane avaldab esmaautorina artikli sellises tippajakirjas. Töö on tehtud nii Readingi Ülikoolis, kus Velle Toll oli järeldoktorantuuris kui ka Tartu Ülikoolis, kus ta nüüd vanemteadurina töötab.

Teadlane kirjutas ka eestikeelse kokkuvõtte portaali Novaator, kust igaüks saab asjast aimu. Loe artiklit SIIT

Originaal on loetav SIIT

Meteoseltsi suvine kokkutulek

Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kümnes kokkutulek toimub laupäeval, 3. augustil Tartu Ülikooli Geograafia osakonnas aadressil Vanemuise 46, Tartu. Kandvaks teemaks on seekord ohtlikud ilmanähtused.

Esialgne kava

(võimalikud veel väikesed muudatused ettekannetes, kontrollige uuesti enne üritust):
10:00-11:00 Registreerumine
11:00-13:00 Ettekanded

Ilmateenistuse hoiatustest – Taimi Paljak
Pikaajalistest muutustest põuasuses Ida-Euroopas – Jaak Jaagus
Konvektiivsed tormid – Piia Post, Tanel Voormansik
Ilmaterminite andmebaasi projekt – Mait Sepp

13:00-14:00 Lõunasupp
14:00-15:15 Ettekanded jätkuvad

Euroopa ja Eesti ohtlike ilmanähtuste andmebaas – Sven-Erik Enno
Ilmateenistuse äpp – Peep Jürmann
Agrokliima 2018 – Triin Saue

16:00-18:00 Lodjasõit Emajõel lodjaga Jõmmu koos Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekute kümneda juubeli tordi söömisega. Peatus Kvissentali veemõõduposti juures, hüdroloogilistest mõõtmistest räägib Arvo Järvet. Riietuda vastavalt ilmale, aga lodjal saab halva ilma korral ka siseruumis olla.

Soovijatel on võimalus päeva jooksul kirjastuse hinnaga osta Sven-Erik Enno uut äikeseraamatut “Välk ja pauk”, hind 20 EUR.

Registreerumine

Registreeruda saab registreerumisvormi kaudu või telefoni teel 555 45 097 (Kai Rosin, Riigi Ilmateenistus).

Osavõtutasu

Osavõtutasu (loengud ja lõuna) 5 EUR, alla 12-aastastele tasuta.
Osavõtt koos lodjasõiduga 25 EUR, Eesti Meteoroloogia Seltsi liikmetele 15 EUR, alla 12-aastastele lastele tasuta. NB! Lodjasõidu saame garanteerida vaid 36 kiireimale huvilisele!
Maksmine sularahas kohapeal.

Transport

Tartu bussijaam 1 km, Tartu raudteejaam 500 meetrit. Maja ees ja ümbruses saab parkida.

Riigi Ilmateenistus tähistas sajandat sünnipäeva

Piia Post ja meteoroloogiaseltsi kingitus ilmateenistusele

18. mail tähistas Riigi Ilmateenistus 100. tegevusaastat. Selle suurejoonelise juubeli puhul toimus mitmeid üritusi, sealhulgas 15. mail pidulik juubeligala Tallinna Lennusadamas. Teiste õnnitlejate seas oli ka Eesti Meteoroloogiaselts. Seltsi nimel andis Piia Post ilmateenistusele üle kingituse.

Kingituse võttis vastu Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala

Seltsi üldkoosolek

Kutsume kõiki seltsi liikmeid 22. märtsil  2019 toimuvale Eesti Meteoroloogia Seltsi üldkoosolekule. Algus kell 15.00 , aadressil Tallinn Narva mnt 7a, Keskkonnaministeeriumi I korruse suur saal

Üldkoosoleku päevakord :
I. Juhatuse aastaaruanne 2018 ja selle kinnitamine II. Tegevuskava aastaks 2019, selle arutelu III. Suvine kokkutulek ning selle arutelu IV. Kohalalgatatu

Eesti Meteoroloogia Seltsi juhatus