Läinud nädalavahetusel oli Lelle Eesti ilmapealinn
Maalehe ilmatark Liisu Raplamaalt kutsus eelmiseks nädalavahetuseks ilmahuvilisi üle Eesti Lellesse. Et mõnusalt kokku saada ning ilmaasjust puhuda. Aupaukude ja valgusmänguga õnnistas kogu ettevõtmist ka kõigevägevam ise: kõmatas kõu ja taeva all välkus.
Ilm nagu naine
Kui ilmatargad juba koos, ei pääse naljalt keegi selgitamast, mille põhjal ta ennustab. Ülo Roosnurmele Harjumaalt on ühed abimehed tänavu olnud toonekured. Tavaliselt tulevad nood 10. aprilli paiku – algul isaslind, paar päev hiljem emaslind.
Seekord tuli kurepaar aga koos – juba 1. aprillil. Vaid paar päeva ringivaatamist, ja kohe hakkas munemine pihta.
„See peaks tähendama, et suve esimene pool tuleb niiske ja ainult sel ajal on neil poegadele loodusest piisavalt toitu võtta, suve teine pool tuleb järelikult kuivem ja kuumem,“ märkis Roosnurm.
Liisu sõnul on ilm muutlik kui naise meel ja Eesti eri paigus isesugune.
Seepärast on ka ilmatarkade ennustused tihtipeale vägagi erinevad.
Võrumaa mees Jaan Allas Rõugest rääkis, et kuuleb raadiost sel kevadel aina vihmajutte. Aga tema kodukandis tuli Lellesse sõitmise hommikul alles selle kevade teine vihm. „Turist vaatab aknast välja või kuuleb raadiost, et sajab, ja ta ei sõidagi välja. Ometi võib meil samal ajal ilm ilus olla ja ta võiks kas või helistada ja üle küsida.“
Jõgeva sordiaretuse instituudi agrometeoroloog-ekspert Laine Keppart näitas kaartidelt, kui erinev oli sel talvel lume paksus Eesti eri paigus. Isegi Lõuna-Eesti piires.
Eelmist talve ennustades oli Jaan Allas uurinud seapõrnu üle Lõuna-Eesti ja nood pakkusid lume paksust erinevalt. Miks küll?
See tekitas ennustamisel omajagu segadustki. Lelles sai ilmatark nüüd ka andmetele tugineva vastuse sellele teda tükk aega painanud küsimusele.
„Kaart tõestas, et põrnad näitasid õigesti, lund oligi ühes kohas rohkem, teises jälle palju vähem,“ nentis Allas rahulolevalt.
On ilmahuvilisi, kes kodus vaatlusi teevad, kuid jätavad need ainult enda teada.
Jõgeva ootab andmeid
Laine Keppart soovitas saata andmed Jõgeva ilmahuvikeskusse, kus need arvutisse sisestatakse.
„Siis on nad kättesaadavad ka teistele soovijatele: teadlastele, loodusuurijatele, kelle jaoks on EMHI vaatlusvõrk hõre või pole ilmajaama lähedal kohale, mis neid huvitab, selgitas ta.
Kui kohalikus vaatluspunktis on vaatlusrida juba piisavalt pikk, saab nende andmete järgi juba mingi tõenäosusega selle kandi ilma ennustada.
„Jõgeva 83 aasta pikkusest vaatlusreast otsisime välja aastad, kus samuti oli aprillis sademeid alla 10 mm. Selle järgi ilmnes, et peaaegu alati järgnes siis kuiv mai. Ka tänavu pidas see paika,“ tõi Keppart näite.
Mitukümmend aastat Kurgja kandis metsavahina töötanud ning nüüd raietöölisena leiba teeniv Jaan Kalda on õhutemperatuure, -rõhkusid ning erilisi ilmanähtusi kirja pannud juba aastast 1961. Siis oli ta 16aastane ja huvi on siiani püsinud.
Lelles sai Kalda Jõgeva ilmahuvikeskuse töötajailt kaasa sademete mõõtmise riista, mis tal seni puudus. Vastuteenena hakkab ta Jõgevale saatma kogutud andmeid.
Loomad-linnud appi
Pikaajalised tähelepanekud aitavad Kaldal ka ilma ette arvata. Suve ennustamisel võtab ta abiks eelmise talve ning lindude-loomade käitumise. „Kui mitte varem, siis juuli algusest läheb ilm soojaks ja ilusaks, juuli peaks kindlasti ilus olema,“ ütles ta.
Ilmahuviliste kokkutulekutest saab juba kena tava. Esimese kokkusaamise korraldas kahe aasta eest Pärnumaa ilmatark Ilmar Tiismaa Lõpel, teise aasta tagasi Tartu ilmajaam Tõraveres.
REIN RAUDVERE
Originaal: Maaleht nr 25 (871) 17. juuni 2004.
Digitaliseerinud Sven-Erik Enno, 04/06/2022