Ilmahuviliste kuuendal kokkusaamisel Tartus tunti muret, et ilm on üha etteaimamatum
Küllap ei osanud Pärnumaa ilmatark Ilmar Tiismaa ettegi aimata, kui viljaka seemne ta mulda külvas, kui 2001. aastal kutsus ilmahuvilised esimesele kokkutulekule Lõpe külla – oma kodukülla. Vaid kahel suvel (2002 ja 2007) on ilmahuvilistel seejärel omavahel trehvamata jäänud. Tänavu toimunu kandis järjekorranumbrit 6. Korraldaja oli Eesti Looduseuurijate Seltsi (EULS) ilmahuviliste sektsioon ja kokku tuldi ELUSi majja Tartus 2. augustil.
Miks kliima ikkagi muutub?
Oma tervituses ilmahuvilistele mainis ELUSi asepresident Ivar Puura, et seltsi 155 aasta pikkuses tegevuses on ilmateema pälvinud üsnagi suurt tähelepanu. ELUSi kogumikes on ilmunud rohkesti artikleid ilmavaatlustest ja kliimast.
Puura pani kohalolnuid arutlema just viimasel aastakümnel aktuaalseks teemaks kasvanud kliima soojenemise üle. Geoloogina teab ta, et inimmõju ei ole kliima muutumisel mitte kõige tähtsam.
„Inimmõju peatades me loodusliku mõju muutumisele, mis niikuinii toimib, piiri ei pane, see aga ei tähenda, et me sellele mõtlema ei peaks,“ rõhutas ta.
Paraku on seda teemat käsitledes mindud äärmusse ja tekkinud on kliimamanipulatsioonid. „Ületähtsustatakse inimtegevuse mõju, väidetakse eksitavalt, et reostamise vähendamisega peatame kliimamuutusi. Samas, reostamisele pole loomulikult õigustust, seda tuleb vältida niikuinii.“
Tartu ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus rääkis, et tänapäeva teadus ei ole veel võimeline kõike ette nägema ega üldistusi tegema. Ent on tõsiasi, et läinud talv oli Eestis aastast 1866/1867, mil algasid regulaarsed vaatlused, kõige soojem. Selle ajaga on kolme talvekuu keskmine õhutemperatuur kerkinud 1,9 kraadi.
Kui läinud talv oli soe, siis lõppev suvi kipub jahedust pakkuma. Näiteks Tartus oli juulikuu keskmine õhutemperatuur sedapuhku kõige madalam, mis on mõõdetud vähemalt aastast 2000 alates. Nii oleme harjunud soojade suvedega.
Kurk ei kasva enam avamaal
„Peesitajatele on tänavune suvi olnud suhteliselt ebameeldiv, ent taimekasvataja seisukohalt pole ta olnud üldsegi halb, niiskust on jagunud nii teraviljale kui kartulile,“ märkis Jõgeva sordiaretuse instituudi agrometeoroloog-ekspert Laine Keppart .
Ilmatark Liisu Raplamaalt tõdes aedniku pilguga, et kui paari-kolmekümne aasta eest sai veel avamaalgi edukalt kurki ja tomatit kasvatada, siis nüüd enam aastaid mitte .
„Ööd ei ole enam soojad, suved pole suved, päeva ja öö temperatuuride vahe on suureks kärisenud,“ põhjendas ta.
Ilmatargana pidi temagi nentima, et ilm muutub üha etteaimamatumaks. Varem võis ta julgelt ilma ennustada pööripäevast pööripäevani, aga nüüd on kindlam seda teha kuufaasist kuufaasini. „Juba Želnin kurtis, et ennustused ei taha enam täppi minna, järelikult on midagi looduses sassi läinud.“
Liisu arvates on tänavu karta, et sügis tuleb suhteliselt vara.
REIN RAUDVERE
Originaal: Maaleht nr 34 (1089) 21. august 2008.