Ilmahuvilised pidasid pühapäeval Tõraveres oma teist kokkutulekut
Ilmatargad armastavad ekstreemsusi, igav ilm neile ei istu. Kui ilmatargad kaks suve tagasi Pärnumaal Lõpel esimest korda kokku said, lõõskas palavus, õhtul koju sõites aga saadi osa välkude mängust ning vihmast.
Nüüdse kokkutuleku hommik ajas mõnegi ilmatarga üles varajase äikese ja sajuga. Vett täis pilved tiirutasid ka kokkutuleku aegu Tõravere ümbruses, kuid hoidusid ilmahuvilistest eemale. Küll sundis jahedavõitu tuul juba kampsunile mõtlema. Kell kolm pärastlõunal näitas kraadiklaas vaatlusväljakul vaid 15,7 soojakraadi.
„Sügisesed protsessid ongi pihta hakanud,“ tõdes ilmahuvilistele satelliidipilte näidanud ja neid lahti seletanud sünoptik Merike Merilain. See aga ei tähenda, et suvi läbi oleks.
Ilmatark tunneb kodukanti
Tõravere observatooriumi 120kohalisse saali tuli pühapäeval nii palju ilmahuvilisi, et juurde toodi lisatoole.
Oma tervituses naljatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar, et tänapäeval on kaks põletavat teemat: üks on ilm ja teine poliitika. Nagu arvata võis, ei rääkinud ta poliitikast. Kiitis hoopis ilmahuvilisi, kes on oma kodukandi iseärasusi väga hästi tundma õppinud. Nii oskavad nad ka teistest tunduvalt paremini öelda, mis ilm tuleb või mida tegema hakkab.
„Paljudele teist on selge, kui äikesepilv tuleb, et see minu maja juurde vihma ei too, vaid läheb hoopis naaberkülasse,“ rääkis Saar.
Saar andis ülevaate ka EMHI tegemistest ja plaanidest. Täpsema ilma prognoosimiseks soetavad nad paremaid aparaate. Kõik vaatlusjaamad ongi nüüdseks varustatud automaatjaamadega. Palju abi on ilmaradarist, kavas on muretseda see ka Lõuna-Eestisse. Plaane peetakse äikesedetektori saamiseks.
Eesti kliima muutustest rääkinud Tartu ülikooli geograafia instituudi dotsendi Jaak Jaaguse sõnul tuleb selgelt eristada, mis on ilm ja mis on kliima. „Kliima on pikaajaline ilmade režiim ja ühe või paari aasta ilma suured hälbed ei pruugi kaugeltki näidata seda, et kliima on muutunud.“
Küll on kliima pidevas muutumises. On seda olnud minevikus ja on tulevikuski. Nii on viimase kahe inimpõlve jooksul Eesti kliima tunduvalt soojenenud. Ent samas ei usu klimatoloogid, et järsk soojenemine meil veel jätkuks.
Pikaajalise ilmaprognoosi kaasaegsetest meetoditest rääkis Tartu ülikooli keskkonnafüüsika instituudi teadur Marko Kaasik. Ilmatargad said teada, et ka uusimad meetodid on veel üsna kaugel sellest, mis lubaks anda pikka prognoosi sama täpselt kui lühiajalist. Atmosfääris toimub keerulisi protsesse, mida veel hästi ei tunta.
Ainuke teadaolev naisterahvas, kes on julgenud ilmatargaks hakata – Liisu Raplamaalt – nimetas mitmeid loodusmärke, mis kunagi alt ei vea.
„Vaadake vihmaussi,“ ütles ta. „Kui tuleb põud, on vihmauss kohe sügaval, kui sügisel on vihmauss kaua mulla pinnal ja aktiivne, tuleb sügis pikk.“
Kuna Eesti kliima on paiguti nii erinev, ei saagi Liisu sõnul keegi ilmatark üle-eestilist ennustust anda.
Ilma teeme me ise
Liisu pani südamele hoida loodust, sest ilma teeme me kõik ise. „Mida rohkem me lõhume metsa, mida rohkem hävitame loodust, seda hullemaks läheb meie kliima.“
Oma tähelepanekutest rääkisid veel Ilmar Tiismaa, Jaan Allas, Enno Kalde ja Villu Müüripeal. Maalehe ilmatarkade klubi nüüd juba rohkem kui tosinast liikmest olid kohal veel ka Elmar Kuus, Aadu Irs ning eakaim liige, 81aastane Karl Bergmann.
Ilmahuviliste omavahelistest vestlustest koorus välja soov vähemalt korra kahe aasta jooksul kokku saada. Aga veel parem olevat juba igal aastal. Iga kord võiks olla kõneks mingi kindel teema, ühena pakuti välja ilm ja tervis.
Ilmahuviliste kokkutuleku peakorraldajaiks olid EMHI ja Maaleht, õla panid alla ka observatoorium ning Eesti Loodusuurijate Seltsi ilmahuviliste sektsioon. Korraldajad tänavad kõiki, kes selle päeva asjalikult mõnusaks tegid.
REIN RAUDVERE
Originaal: Maaleht nr. 33 – 14. august 2003