Silt: meteoroloogia

Täna anti Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ üle 2019. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Eesti Meteoroloogia Seltsi poolt esitatud Ain Kallis.

Jaak Jaaguse toetuskiri:

Ain Kallis on kogu eesti rahvale tuntud ilmavana, kes räägib ja kirjutab keerulised ilmastikulised protsessid lahti kõigile arusaadavas keeles, sealjuures tehes seda sügavalt isikupärases humoorikas võtmes. Ta on oodatud paljudel teadust populariseerivatel üritustel, kus ilmast ja kliimast juttu tehakse. Ja alati on ta nõus tulema rääkima, selgitama, õpetama. Nii on see käinud juba aastakümneid ja jätkub praegugi suhteliselt kõrges vanuses.

Üldsusele on vähem teada Ain Kallise tegevusest teadlasena ja õppejõuna. Tema teadlaskarjäär on pikk, alates juba ülikoolipõlves 1960ndatel. Hilisemad töökohad on olnud Eesti Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis Tõraveres, Eesti Meteoroloogia Instituudis, praeguses Keskkonnaagentuuris Riigi Ilmateenistuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudis. Ain Kallise teadustööd on seotud Eesti kiirguskliima uurimisega. Peamised tulemused said kaante vahele „Eesti kiirguskliima teatmikus“ aastal 2003. Kaasautor oli Viivi Russak. Kõige enam avalikku huvi tekitas aga rahvusvahelises koostöös sündinud artikkel

Wild, M.; Gilgen, H.; Roesch, A.; Ohmura, A.; Long, Ch.; Dutton, B.; Kallis, A.; Russak, V.; Tsvetkov, A. (2005). From Dimming to Brightening: Decadal Changes in Solar Radiation at Earth’s Surface. Science, 308 (5723), 847−850,

kus näidati vaatlusandmetele tuginedes, et 1990ndatel lõppes pikk periood, mille jooksul maapinnale jõudev päikesekiirgushulk vähenes suurema pilvisuse ja atmosfääri saastatuse tõttu. Seejärel kiirgusnäitajate väärtused suurenesid märgatavalt. Ain Kallise teised väljapaistvamad teaduslikud ja populaarsed trükised on seotud äärmuslike ilmanäitajate esinemisega, sealjuures tornaadodega. ETISe andmetel on tema publikatsioonide üldarv aukartust äratav – 152. Neile lisanduvad veel lõputu arv populaarteaduslikke artikleid eesti ajalehtedes.

Meteoroloogilist haridust on Ain Kallis õppejõuna jaganud mitmes kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis (loengukursusi neli õppeaastat), Eesti Mereakadeemias (neli aastat), Eesti Sisekaitseakadeemias (kaks aastat), Tallinna Ülikoolis (kaks aastat), kõige kauem aga Tallinna Tehnikaülikoolis, aastatel 2002-2018.

Ain Kallise üheks tähtsamaks saavutuseks tema karjääri jooksul tulekski vast pidada noortes huvi äratamist loodusteaduste, eriti aga meteoroloogia vastu. Selle tõestuseks on mitmed üliõpilased nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis, kes on innustust saanud kandidaadi esinemistest koolides, teaduskeskuses AHHAA keskuses ja meedias.

Eriline koht preemia kandidaadi tegevuses on „Kodusel ilmaraamatul“ (OÜ Hea Lugu, 2014). See on antud teemal parim üllitis inimestes ilmahuvi tekitamiseks. Veel enamgi, raamat kutsub lugema ka kolleege, kes huviga ootavad, millega autor neid jälle üllatab. Nii näiteks on leheküljel 123 tekst: “Paljude maade rahvad teavad, et vikerkaare otstes tuleb kaevata – sinna olevat pott kulda maetud. See võib tõesti tõsi olla, sest korra toetus värviline kaar Tartus kasiino katusele.” Aga tegemist pole kaugeltki naljaraamatuga. Kõik, mis puudutab meteoroloogiat, on esitatud veatult ja teaduse viimase sõna järgi. Puudutamata ei jäeta ka ilmateaduse ajalugu, mõõteriistade ehitust ja mõõtmismetoodikat. Lisaks sellele on autor kasutanud oma pikkade aastate jooksul kogutud hirmuäratavalt suurt arhiivi, et jutustada huvitavatest ilmaga seotud olukordadest. Raamatu lõpus on antud nn rekordite tabelid – nii kogu maailma kui Eesti kohta. Samas arutleb autor tekstis, kuidas need on saadud ning millal ja miks ümber hinnatud.

Kokku võttes on mul isegi natuke piinlik üles lugeda Ain Kallise teeneid. Neid on nii palju ja inimesed teavad teda väga hästi. Minu arvates on ta ideaalne kandidaat auväärse elutööpreemia saamiseks teaduse populariseerimise vallas.