Sel korral on konverentsi eesmärgiks tõsta fookusesse ilma, kliima ja keskkonnaseisundi muutused, pöörates erilist tähelepanu Läänemerele ning selle ümbrusele.
Konverents toimub veebi vahendusel. Minge veebiaadressile www.worksup.com ja kasutage event ID: meteo2021
Konverentsipäeva ettekanded on jälgitavad otsepildina nii Worksup keskkonnas kui ka ülekandena Keskkonnaagentuuri Facebooki lehel. Konverentsi on võimalik hiljem järelvaadata Keskkonnaagentuuri veebilehel.
Päevakava
10.00
Sissejuhatus ja avasõnad
TAIMAR ALA, Keskkonnaagentuuri direktor
10.15
Arktika – kuidas külmas ellu jääda
TIIT PRUULI, ettevõtja, Go Groupi nõukogu liige ning Eesti Arktika ekspeditsiooni juht
10.35
Tähelepanekuid uutest kliimanormidest
RIINA PÄRG, Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhtivspetsialist
10.55
Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine
Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate üheteistkümnes kokkutulek toimub laupäeval, 1. augustil Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Läbivaks teemaks on ilm ja kliima – seotud andmed, nähtused mõjud ja muutused.
Ilm ja kliima – seotud andmed, nähtused mõjud ja muutused
PÄEVAKAVA 10:00 – 11:00 Registreerumine
11:00 – 12:40 Ettekanded (juhatab Aarne Männik) 11:00 – 11:15 Ülevaade meteoseltsi tegevusest /Piia Post/ 11:15 – 11:30 Meteoandmete digiteerimisest /Miina Krabbi/ 11:30 – 11:50 Troposfääri 1000-500 mb ja 500-200 mb paksuste trendidest /Alina Lerner/ 11:50 – 12:10 Ohtlikud ilmanähtused Eestis 1997–2019 /Kairo Kiitsak/ 12:10 – 12:40 Kuidas aitab ilma ja kliima täpne mõistmine suurepäraste tulemusteni rannikute uurimisel ja autoralli Maailmameistrivõistlustel? /Hannes Tõnisson/
12:40 – 12:55 kohvi- ja sirutuspaus
12:55 – 14:30 Ettekanded jätkuvad (juhatab Jaak Jaagus) 12:55 – 13:15 Ilma mõjust tervisele – kuumast, külmast ja koroonast /Hans Orru/ 13:15 – 13:35 Kliimast ja kohanemisest läbi sotsioloogi pilgu /Kati Orru/ 13:35 – 13:55 Agrometeoroloogilistest mõõtmistest ETKI-s /Merko Kärp/ 13:55 – 14:15 Välguvaatlused satelliitidelt /Sven-Erik Enno/ 14:15 – 14:30 Suve teise poole ilmast /Metsavana Arvo Saidla/
Osavõtutasu
on 6 eurot inimese kohta, see sisaldab lõunat ja muuseumi külastust
koos väikese retkega ümbruskonnas. Tasumine kohapeal sularahas.
Transport
Lähimad ühistranspordi sõlmpunktid asuvad Raplas ja Märjamaal. Kohapeal on olemas parkimisvõimalus. Palun märkige transpordi vajadus kindlasti registreerimisvormi.
Sillaotsa talumuuseumi kaart. Joonistanud Anne Aaspõllu
Seoses Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorraga on avalike ürituste korraldamine keelatud, mis tähendab, et 24. märtsil Tartus toimuma pidanud konverents “Kliima ja vesi” jääb esialgsel kujul ära, teatab keskkonnaagentuur.
Kuid Eesti on siiski ju digiriik ja et kliima ja keskkonnateemad puudutavad tänapäeval suuremal või vähemal määral meid kõiki, seetõttu otsustati rahvusvahelisele meteoroloogiapäevale pühendatud konverentsi „Kliima ja vesi“ läbi viia veebikonverentsina. Tuuakse välja kliima ja vee omavahelised seosed ning analüüsitakse, kumb kumba rohkem mõjutab ning kas oleme suutnud rohkem ära teha kliima hüvanguks või selle hävinguks. Vaatame otsa faktidele ning hindame neid läbi teaduse prisma.
Konverentsipäeva ettekanded on 24. märtsil jälgitavad nii otsepildina koos küsimuste esitamise võimalusega, kui ka järelvaadatavad Keskkonnaagentuuri kodulehel.
Lingi konverentsikeskkonnale leiate Keskkonnaagentuuri kodulehelt 24.03 kl 9:30. Ülekannet saab jälgida ka Facebookis.
Täna anti Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ üle 2019. aasta
Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Eesti Meteoroloogia Seltsi poolt esitatud Ain Kallis.
Jaak Jaaguse toetuskiri:
Ain
Kallis on kogu eesti rahvale tuntud ilmavana, kes räägib ja
kirjutab keerulised ilmastikulised protsessid lahti kõigile
arusaadavas keeles, sealjuures tehes seda sügavalt isikupärases
humoorikas võtmes. Ta on oodatud paljudel teadust populariseerivatel
üritustel, kus ilmast ja kliimast juttu tehakse. Ja alati on ta nõus
tulema rääkima, selgitama, õpetama. Nii on see käinud juba
aastakümneid ja jätkub praegugi suhteliselt kõrges vanuses.
Üldsusele
on vähem teada Ain Kallise tegevusest teadlasena ja õppejõuna.
Tema teadlaskarjäär on pikk, alates juba ülikoolipõlves
1960ndatel. Hilisemad töökohad on olnud Eesti Teaduste Akadeemia
Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis Tõraveres, Eesti
Meteoroloogia Instituudis, praeguses Keskkonnaagentuuris Riigi
Ilmateenistuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide
Instituudis. Ain Kallise teadustööd on seotud Eesti kiirguskliima
uurimisega. Peamised tulemused said kaante vahele „Eesti
kiirguskliima teatmikus“ aastal 2003. Kaasautor oli Viivi Russak.
Kõige enam avalikku huvi tekitas aga rahvusvahelises koostöös
sündinud artikkel
Wild,
M.; Gilgen, H.; Roesch, A.; Ohmura, A.; Long, Ch.; Dutton, B.;
Kallis, A.; Russak, V.; Tsvetkov, A. (2005). From Dimming to
Brightening: Decadal Changes in Solar Radiation at Earth’s Surface.
Science, 308 (5723), 847−850,
kus
näidati vaatlusandmetele tuginedes, et 1990ndatel lõppes pikk
periood, mille jooksul maapinnale jõudev päikesekiirgushulk vähenes
suurema pilvisuse ja atmosfääri saastatuse tõttu. Seejärel
kiirgusnäitajate väärtused suurenesid märgatavalt. Ain Kallise
teised väljapaistvamad teaduslikud ja populaarsed trükised on
seotud äärmuslike ilmanäitajate esinemisega, sealjuures
tornaadodega. ETISe andmetel on tema publikatsioonide üldarv
aukartust äratav – 152. Neile lisanduvad veel lõputu arv
populaarteaduslikke artikleid eesti ajalehtedes.
Meteoroloogilist
haridust on Ain Kallis õppejõuna jaganud mitmes kõrgkoolis: Tartu
Ülikoolis (loengukursusi neli õppeaastat), Eesti Mereakadeemias
(neli aastat), Eesti Sisekaitseakadeemias (kaks aastat), Tallinna
Ülikoolis (kaks aastat), kõige kauem aga Tallinna Tehnikaülikoolis,
aastatel 2002-2018.
Ain
Kallise üheks tähtsamaks saavutuseks tema karjääri jooksul
tulekski vast pidada noortes huvi äratamist loodusteaduste, eriti
aga meteoroloogia vastu. Selle tõestuseks on mitmed üliõpilased
nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis, kes on innustust
saanud kandidaadi esinemistest koolides, teaduskeskuses AHHAA
keskuses ja meedias.
Eriline
koht preemia kandidaadi tegevuses on „Kodusel ilmaraamatul“ (OÜ
Hea Lugu, 2014). See on antud teemal parim üllitis inimestes
ilmahuvi tekitamiseks. Veel enamgi, raamat kutsub lugema ka kolleege,
kes huviga ootavad, millega autor neid jälle üllatab. Nii näiteks
on leheküljel 123 tekst: “Paljude maade rahvad teavad, et
vikerkaare otstes tuleb kaevata – sinna olevat pott kulda maetud.
See võib tõesti tõsi olla, sest korra toetus värviline kaar
Tartus kasiino katusele.” Aga tegemist pole kaugeltki
naljaraamatuga. Kõik, mis puudutab meteoroloogiat, on esitatud
veatult ja teaduse viimase sõna järgi. Puudutamata ei jäeta ka
ilmateaduse ajalugu, mõõteriistade ehitust ja mõõtmismetoodikat.
Lisaks sellele on autor kasutanud oma pikkade aastate jooksul kogutud
hirmuäratavalt suurt arhiivi, et jutustada huvitavatest ilmaga
seotud olukordadest. Raamatu lõpus on antud nn rekordite tabelid –
nii kogu maailma kui Eesti kohta. Samas arutleb autor tekstis, kuidas
need on saadud ning millal ja miks ümber hinnatud.
Kokku
võttes on mul isegi natuke piinlik üles lugeda Ain Kallise teeneid.
Neid on nii palju ja inimesed teavad teda väga hästi. Minu arvates
on ta ideaalne kandidaat auväärse elutööpreemia saamiseks teaduse
populariseerimise vallas.
Euroopa Meteoroloogiaühingu Nõukogu (ik Council) ja üldkogu (General Assembly) kinnitasid lõpuks oma septembrikuus toimunud koosolekutel Eesti Meteoroloogiaseltsi liikmelisuse. Meie selts on lisatud ka meteoroloogiaühingu kodulehele.
“Meie avaldus Euroopa Meteoühingusse astumiseks on vastu võetud”, teatas seltsi esimees Piia Post. Ta lisas: “See toimus Taanis 21. Peaassambleel 8. septembril Lyngbys, kuhu me olime küll kutsutud, kuid kahjuks ei saanud osaleda. See on umbes 600-700 osavõtjaga keskmise suurusega konverents, mis toimub iga aasta erinevas liikmesriigis. Seekordse konverentsi üheks fookuseks olid ka Arktika kliimamuutused.
Meie ühingusse vastuvõtu peab veel kinnitama EMS nõukogu, mille koosolek toimub kunagi kevadel järgmisel aastal. See tähendab, et järgmine aasta saaks meie liikmed aastakonverentsile minna juba soodsama osavõtutasuga.
Seekord oli EMSil Eestist kolm osalejat: Piia Post ja Marko Kaasik Tartu Ülikoolist ning Kairi Vint Riigi ilmateenistusest. Kõigil meil olid ka ettekanded.
Marko Kaasikul oli posterettekanne “Wind generating power and cooling the power lines”.
Piia Postil oli posterettekanne “Changes in satellite-based cloudiness in the Baltic Sea region during spring and summer 1982 – 2015”, kaasautoriks Margit Aun ning suuline kutsutud ettekanne “Changing impact of the large scale atmospheric circulation on the regional climate variability of the Baltic Sea over the period 1948-2018”, kaasautoriteks Andreas Lehmann, Katharina Hõflich ja Mait Sepp.
Kairi Vindil oli ka posterettekanne “Artificial changes in Estonian monthly air temperatures: break detection and homogenization with HOMER Software”
Lätist oli kaks ja Leedust üks osaleja. Konverentsi avamisel oli Eestit ka ära mainitud kui avalduse teinud seltsi. Lätlased olid väga kadedad, kutsusin nad siis meie seltsiga ühinema. Lätis sellist seltsi pole. Leedust on Vilniuse Ülikooli geograafia instituut juba aastaid Euroopa ühingu liikmesorganisatsioon.
Järgmine Euroopa Meteoühingu aastakonverents toimub 7-11. septembrini Bratislasvas, Slovakkias.”
3. augustil toimus Tartus ilmavaatlejate ja äikesehuviliste 10. kokkutulek. Päeva esimene pool kulus TÜ Vanemuise tänava õppehoones ettekandid kuulates, edasi suunduti Emajõele lodjasõitu tegema, torti sööma ja kuulama lugusid Kvissentali ajaloost ja hüdroloogilistest mõõtmistest.
Foto: Ain Vindi Piia Post esitas koos Tanel Voormantsikuga koostatud ettekande konvektiivsetest tormidest Eestis. Pikaajalistest muutustest põuasuses Ida-Euroopas kõneles Jaak Jaagus Tami Paljak Ilmateenistuse hoiatustest Ilmaterminite andmebaasi projekt – Mait Sepp Ilmateenistuse äpp – Peep Jürmann Euroopa ja Eesti ohtlike ilmanähtuste andmebaasist rääkis Sven-Erik Enno Soovijatel oli võimalus osta Sven-Erik Enno uut äikeseraamatut “Välk ja pauk”
Lodjasõit EmajõelAastapäevatordilt ei puudunud ka välgunooledLugusid Kvissentali ajalost vestis Ain Kallis Kvissentali veemõõdupunkti hüdroloogilistest mõõtmistest rääkis Mait Sepp
Teadusajakiri Nature, mis on maailmas üks mõjukaimaid, avaldas Eesti atmosfäärifüüsiku Velle Tolli artikli inimtegevuse poolt saastatud pilvede mõjust globaalsele kliimale.
Eesti Meteoroloogia Seltsi esimehe Piia Posti sõnul on see esimest korda, kui Eesti atmosfääriteadlane avaldab esmaautorina artikli sellises tippajakirjas. Töö on tehtud nii Readingi Ülikoolis, kus Velle Toll oli järeldoktorantuuris kui ka Tartu Ülikoolis, kus ta nüüd vanemteadurina töötab.
Teadlane kirjutas ka eestikeelse kokkuvõtte portaali Novaator, kust igaüks saab asjast aimu. Loe artiklit SIIT
Piia Post ja meteoroloogiaseltsi kingitus ilmateenistusele
18. mail tähistas Riigi Ilmateenistus 100. tegevusaastat. Selle suurejoonelise juubeli puhul toimus mitmeid üritusi, sealhulgas 15. mail pidulik juubeligala Tallinna Lennusadamas. Teiste õnnitlejate seas oli ka Eesti Meteoroloogiaselts. Seltsi nimel andis Piia Post ilmateenistusele üle kingituse.
Kingituse võttis vastu Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala
22. märtsil oli rahvusvaheline meteoroloogiapäev, mida tähistati Keskkonnaministeeriumi suures saalis konverentsiga „PÄIKE, MAA JA ILM“. Peale konverentsi kogunesid seltsi liikmed koosolekule.
Mõned fotod:
Vasakul seltsi esimees, atmosfäärifüüsik Piia Post, paremal seltsi liige, agrometeoroloog Laine Keppart
