23. märtsil tähistab Keskkonnaagentuur rahvusvahelist meteoroloogiapäeva virtuaalse konverentsiga „Ookean, meie kliima ja ilm“

Sel korral on konverentsi eesmärgiks tõsta fookusesse ilma, kliima ja keskkonnaseisundi muutused, pöörates erilist tähelepanu Läänemerele ning selle ümbrusele.

Kui soovite saada konverentsi infot või osalemislinki e-mailile, siis eelregistreerige end palun siin: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/node/3196

Konverents toimub veebi vahendusel. Minge veebiaadressile www.worksup.com ja kasutage event ID: meteo2021

Konverentsipäeva ettekanded on jälgitavad otsepildina nii Worksup keskkonnas kui ka ülekandena Keskkonnaagentuuri Facebooki lehel. Konverentsi on võimalik hiljem järelvaadata Keskkonnaagentuuri veebilehel.

Päevakava

10.00Sissejuhatus ja avasõnadTAIMAR ALA, Keskkonnaagentuuri direktor
10.15Arktika – kuidas külmas ellu jäädaTIIT PRUULI, ettevõtja, Go Groupi nõukogu liige ning Eesti Arktika ekspeditsiooni juht
10.35Tähelepanekuid uutest kliimanormidestRIINA PÄRG, Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhtivspetsialist
10.55Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamineKATRIIN KAPTEIN, Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna peaspetsialist
11.15Kaugseirepõhine jääkaartJEKATERINA SLUŽENIKINA, Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna peaspetsialist
11.35Eesti merelinnud kliima- ja merekeskkonna muutuste keerisesMEELIS LEIVITS, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist
11.55Läänemere seisundist muutuva inimmõju ja kliima taustalURMAS LIPS, Tallinna Tehnikaülikooli professor
12.15Kas tulevikus on rohkem torme ja tugevaid tuuli?PIIA POST, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia professor
12.35Konvektiivsete tormide klimatoloogia Eestis lähtuvalt radariandmetest ja keskkonnatingimustestTANEL VOORMANSIK, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi doktorant
12.55Ülevaade peagi sündivast ilmaäpistSVETLANA PUDOVA, Keskkonnaagentuur, asedirektor
13.15Lõpusõnad ja kokkuvõttedVALDO JAHILO, Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonispetsialist, moderaator

Ilmahuviliste XI kokkutulek toimub 1. augustil Sillaotsa talumuuseumis

Ilmahuviliste X kokkutulekul Tartus 2019. aastal

Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate üheteistkümnes kokkutulek toimub laupäeval, 1. augustil Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Läbivaks teemaks on ilm ja kliima – seotud andmed, nähtused mõjud ja muutused.

Ilm ja kliima – seotud andmed, nähtused mõjud ja muutused

PÄEVAKAVA
10:00 – 11:00 Registreerumine

11:00 – 12:40 Ettekanded (juhatab Aarne Männik)
11:00 – 11:15 Ülevaade meteoseltsi tegevusest /Piia Post/
11:15 – 11:30 Meteoandmete digiteerimisest /Miina Krabbi/
11:30 – 11:50 Troposfääri 1000-500 mb ja 500-200 mb paksuste trendidest /Alina Lerner/
11:50 – 12:10 Ohtlikud ilmanähtused Eestis 1997–2019 /Kairo Kiitsak/
12:10 – 12:40 Kuidas aitab ilma ja kliima täpne mõistmine suurepäraste tulemusteni rannikute
uurimisel ja autoralli Maailmameistrivõistlustel? /Hannes Tõnisson/

12:40 – 12:55 kohvi- ja sirutuspaus

12:55 – 14:30 Ettekanded jätkuvad (juhatab Jaak Jaagus)
12:55 – 13:15 Ilma mõjust tervisele – kuumast, külmast ja koroonast /Hans Orru/
13:15 – 13:35 Kliimast ja kohanemisest läbi sotsioloogi pilgu /Kati Orru/
13:35 – 13:55 Agrometeoroloogilistest mõõtmistest ETKI-s /Merko Kärp/
13:55 – 14:15 Välguvaatlused satelliitidelt /Sven-Erik Enno/
14:15 – 14:30 Suve teise poole ilmast /Metsavana Arvo Saidla/

14:30 – 15:30 Lõuna

15:30 – 17:30 Muuseumi külastus ja ringkäik

Registreeruda saab registreerumisvormi või telefoni teel 555 45 097 (Kai Rosin, kai.rosin@envir.ee).

Osavõtutasu

Osavõtutasu on 6 eurot inimese kohta, see sisaldab lõunat ja muuseumi külastust koos väikese retkega ümbruskonnas. Tasumine kohapeal sularahas.

Transport

Lähimad ühistranspordi sõlmpunktid asuvad Raplas ja Märjamaal. Kohapeal on olemas parkimisvõimalus. Palun märkige transpordi vajadus kindlasti registreerimisvormi.

Sillaotsa talumuuseumi kaart. Joonistanud Anne Aaspõllu

Meteopäeva konverents 2020 toimub veebikonverentsina

Pilt: WMO

Seoses Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorraga on avalike ürituste korraldamine keelatud, mis tähendab, et 24. märtsil Tartus toimuma pidanud konverents “Kliima ja vesi” jääb esialgsel kujul ära, teatab keskkonnaagentuur.

Kuid Eesti on siiski ju digiriik ja et kliima ja keskkonnateemad puudutavad tänapäeval suuremal või vähemal määral meid kõiki, seetõttu otsustati rahvusvahelisele meteoroloogiapäevale pühendatud konverentsi „Kliima ja vesi“ läbi viia veebikonverentsina. Tuuakse välja kliima ja vee omavahelised seosed ning analüüsitakse, kumb kumba rohkem mõjutab ning kas oleme suutnud rohkem ära teha kliima hüvanguks või selle hävinguks. Vaatame otsa faktidele ning hindame neid läbi teaduse prisma.

  • Konverentsipäeva ettekanded on 24. märtsil jälgitavad nii otsepildina koos küsimuste esitamise võimalusega, kui ka järelvaadatavad Keskkonnaagentuuri kodulehel.
  • Lingi konverentsikeskkonnale leiate Keskkonnaagentuuri kodulehelt 24.03 kl 9:30. Ülekannet saab jälgida ka Facebookis.

Vaata programmi: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/konverents-kliima-ja-vesi

Palju õnne! Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis

Ain Kallis. Riigi Ilmateenistuse foto

Täna anti Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ üle 2019. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Eesti Meteoroloogia Seltsi poolt esitatud Ain Kallis.

Jaak Jaaguse toetuskiri:

Ain Kallis on kogu eesti rahvale tuntud ilmavana, kes räägib ja kirjutab keerulised ilmastikulised protsessid lahti kõigile arusaadavas keeles, sealjuures tehes seda sügavalt isikupärases humoorikas võtmes. Ta on oodatud paljudel teadust populariseerivatel üritustel, kus ilmast ja kliimast juttu tehakse. Ja alati on ta nõus tulema rääkima, selgitama, õpetama. Nii on see käinud juba aastakümneid ja jätkub praegugi suhteliselt kõrges vanuses.

Üldsusele on vähem teada Ain Kallise tegevusest teadlasena ja õppejõuna. Tema teadlaskarjäär on pikk, alates juba ülikoolipõlves 1960ndatel. Hilisemad töökohad on olnud Eesti Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis Tõraveres, Eesti Meteoroloogia Instituudis, praeguses Keskkonnaagentuuris Riigi Ilmateenistuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudis. Ain Kallise teadustööd on seotud Eesti kiirguskliima uurimisega. Peamised tulemused said kaante vahele „Eesti kiirguskliima teatmikus“ aastal 2003. Kaasautor oli Viivi Russak. Kõige enam avalikku huvi tekitas aga rahvusvahelises koostöös sündinud artikkel

Wild, M.; Gilgen, H.; Roesch, A.; Ohmura, A.; Long, Ch.; Dutton, B.; Kallis, A.; Russak, V.; Tsvetkov, A. (2005). From Dimming to Brightening: Decadal Changes in Solar Radiation at Earth’s Surface. Science, 308 (5723), 847−850,

kus näidati vaatlusandmetele tuginedes, et 1990ndatel lõppes pikk periood, mille jooksul maapinnale jõudev päikesekiirgushulk vähenes suurema pilvisuse ja atmosfääri saastatuse tõttu. Seejärel kiirgusnäitajate väärtused suurenesid märgatavalt. Ain Kallise teised väljapaistvamad teaduslikud ja populaarsed trükised on seotud äärmuslike ilmanäitajate esinemisega, sealjuures tornaadodega. ETISe andmetel on tema publikatsioonide üldarv aukartust äratav – 152. Neile lisanduvad veel lõputu arv populaarteaduslikke artikleid eesti ajalehtedes.

Meteoroloogilist haridust on Ain Kallis õppejõuna jaganud mitmes kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis (loengukursusi neli õppeaastat), Eesti Mereakadeemias (neli aastat), Eesti Sisekaitseakadeemias (kaks aastat), Tallinna Ülikoolis (kaks aastat), kõige kauem aga Tallinna Tehnikaülikoolis, aastatel 2002-2018.

Ain Kallise üheks tähtsamaks saavutuseks tema karjääri jooksul tulekski vast pidada noortes huvi äratamist loodusteaduste, eriti aga meteoroloogia vastu. Selle tõestuseks on mitmed üliõpilased nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis, kes on innustust saanud kandidaadi esinemistest koolides, teaduskeskuses AHHAA keskuses ja meedias.

Eriline koht preemia kandidaadi tegevuses on „Kodusel ilmaraamatul“ (OÜ Hea Lugu, 2014). See on antud teemal parim üllitis inimestes ilmahuvi tekitamiseks. Veel enamgi, raamat kutsub lugema ka kolleege, kes huviga ootavad, millega autor neid jälle üllatab. Nii näiteks on leheküljel 123 tekst: “Paljude maade rahvad teavad, et vikerkaare otstes tuleb kaevata – sinna olevat pott kulda maetud. See võib tõesti tõsi olla, sest korra toetus värviline kaar Tartus kasiino katusele.” Aga tegemist pole kaugeltki naljaraamatuga. Kõik, mis puudutab meteoroloogiat, on esitatud veatult ja teaduse viimase sõna järgi. Puudutamata ei jäeta ka ilmateaduse ajalugu, mõõteriistade ehitust ja mõõtmismetoodikat. Lisaks sellele on autor kasutanud oma pikkade aastate jooksul kogutud hirmuäratavalt suurt arhiivi, et jutustada huvitavatest ilmaga seotud olukordadest. Raamatu lõpus on antud nn rekordite tabelid – nii kogu maailma kui Eesti kohta. Samas arutleb autor tekstis, kuidas need on saadud ning millal ja miks ümber hinnatud.

Kokku võttes on mul isegi natuke piinlik üles lugeda Ain Kallise teeneid. Neid on nii palju ja inimesed teavad teda väga hästi. Minu arvates on ta ideaalne kandidaat auväärse elutööpreemia saamiseks teaduse populariseerimise vallas.

Võeti vastu Eesti Meteoroloogia Seltsi avaldus Euroopa Meteoühingusse astumiseks

“Meie avaldus Euroopa Meteoühingusse astumiseks on vastu võetud”, teatas seltsi esimees Piia Post. Ta lisas: “See toimus Taanis 21. Peaassambleel 8. septembril Lyngbys, kuhu me olime küll kutsutud, kuid kahjuks ei saanud osaleda. See on umbes 600-700 osavõtjaga keskmise suurusega konverents, mis toimub iga aasta erinevas liikmesriigis. Seekordse konverentsi üheks fookuseks olid ka Arktika kliimamuutused.

Meie ühingusse vastuvõtu peab veel kinnitama EMS nõukogu, mille koosolek toimub kunagi kevadel järgmisel aastal. See tähendab, et järgmine aasta saaks meie liikmed aastakonverentsile minna juba soodsama osavõtutasuga.

Seekord oli EMSil Eestist kolm osalejat: Piia Post ja Marko Kaasik Tartu Ülikoolist ning Kairi Vint Riigi ilmateenistusest. Kõigil meil olid ka ettekanded.

Marko Kaasikul oli posterettekanne “Wind generating power and cooling the power lines”.

Piia Postil oli posterettekanne “Changes in satellite-based cloudiness in the Baltic Sea region during spring and summer 1982 – 2015”, kaasautoriks Margit Aun ning suuline kutsutud ettekanne “Changing impact of the large scale atmospheric circulation on the regional climate variability of the Baltic Sea over the period 1948-2018”, kaasautoriteks Andreas Lehmann, Katharina Hõflich ja Mait Sepp.

Kairi Vindil oli ka posterettekanne “Artificial changes in Estonian monthly air temperatures: break detection and homogenization with HOMER Software”

Lätist oli kaks ja Leedust üks osaleja. Konverentsi avamisel oli Eestit ka ära mainitud kui avalduse teinud seltsi.
Lätlased olid väga kadedad, kutsusin nad siis meie seltsiga ühinema. Lätis sellist seltsi pole. Leedust on Vilniuse Ülikooli geograafia instituut juba aastaid Euroopa ühingu liikmesorganisatsioon.

Järgmine Euroopa Meteoühingu aastakonverents toimub 7-11. septembrini Bratislasvas, Slovakkias.”

Ilmahuvilised ja äikesevaatlejad kohtusid Tartus

3. augustil toimus Tartus ilmavaatlejate ja äikesehuviliste 10. kokkutulek. Päeva esimene pool kulus TÜ Vanemuise tänava õppehoones ettekandid kuulates, edasi suunduti Emajõele lodjasõitu tegema, torti sööma ja kuulama lugusid Kvissentali ajaloost ja hüdroloogilistest mõõtmistest.

Piia Post esitas koos Tanel Voormantsikuga koostatud ettekande konvektiivsetest tormidest Eestis.
Pikaajalistest muutustest põuasuses Ida-Euroopas kõneles Jaak Jaagus
Tami Paljak Ilmateenistuse hoiatustest 
Ilmaterminite andmebaasi projekt – Mait Sepp
Ilmateenistuse äpp – Peep Jürmann
Euroopa ja Eesti ohtlike ilmanähtuste andmebaasist rääkis Sven-Erik Enno
Soovijatel oli võimalus osta Sven-Erik Enno uut äikeseraamatut “Välk ja pauk”


Lodjasõit Emajõel
Aastapäevatordilt ei puudunud ka välgunooled
Lugusid Kvissentali ajalost vestis Ain Kallis
Kvissentali veemõõdupunkti hüdroloogilistest mõõtmistest rääkis Mait Sepp

Rohkem pilte näeb SIIT

Eesti atmosfäärifüüsiku artikkel teadusajakirjas Nature

Foto: Meteoseltsi liige Ain Vindi

Teadusajakiri Nature, mis on maailmas üks mõjukaimaid, avaldas Eesti atmosfäärifüüsiku Velle Tolli artikli inimtegevuse poolt saastatud pilvede mõjust globaalsele kliimale.

Eesti Meteoroloogia Seltsi esimehe Piia Posti sõnul on see esimest korda, kui Eesti atmosfääriteadlane avaldab esmaautorina artikli sellises tippajakirjas. Töö on tehtud nii Readingi Ülikoolis, kus Velle Toll oli järeldoktorantuuris kui ka Tartu Ülikoolis, kus ta nüüd vanemteadurina töötab.

Teadlane kirjutas ka eestikeelse kokkuvõtte portaali Novaator, kust igaüks saab asjast aimu. Loe artiklit SIIT

Originaal on loetav SIIT

Riigi Ilmateenistus tähistas sajandat sünnipäeva

Piia Post ja meteoroloogiaseltsi kingitus ilmateenistusele

18. mail tähistas Riigi Ilmateenistus 100. tegevusaastat. Selle suurejoonelise juubeli puhul toimus mitmeid üritusi, sealhulgas 15. mail pidulik juubeligala Tallinna Lennusadamas. Teiste õnnitlejate seas oli ka Eesti Meteoroloogiaselts. Seltsi nimel andis Piia Post ilmateenistusele üle kingituse.

Kingituse võttis vastu Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala