Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate 14. kokkutulek toimus 22-23. juulil Tooma külas Jõgevamaal, kus ilmahuvilisi oli nõus lahkelt vastu võtma Endla Looduskeskus. Kahepäevase ürituse korraldas Eesti Meteoroloogia Selts. Osales ühtekokku 60 huvilist, harrastusilmavaatlejat ja teadlast, kelle seas oli nii noorema kui vanema generatsiooni esindajaid.
Ürituse avasõnad ütles seekord hobisünoptikuna tuntust kogunud ja nüüdseks Ilmateenistuses sünoptiku tööd tegev Kairo Kiitsak. Järgnes esimene ettekannete sessioon, kus teemad olid üsna mitmekesised. Kai Rosin tutvustas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ajalugu ja rolli ilmaandmete kogumises ja levitamises. Samuti leidis käsitlemist kokkutuleku toimumiskohas asuva Tooma soojaama enam kui sajandi pikkune lugu. Aastal 2021 tunnustas WMO Tooma soojaama ilmavaatlusväljakut sajandi jaama tiitliga.
Järgnes traditsiooniline harrastusilmaennustaja ehk ilmavana sõnavõtt. Sel aastal esines Sürgavere ilmatark Aarne Ots, kes muuhulgas näitas mineviku ilmaandmete põhjal käsitsi koostatud põhjalikke graafikuid ja ilmade perioodilisi kordumisi, mille põhjal on võimalik teha ennustusi tulevikuks. Lennundusest, lennundusmeteoroloogiast ja tuuleparkide mõjust rääkis oma ettekandes Alisa Lepik Lennuakadeemiast. Ilm mõjutab kogu lennundussektorit alates pilootidest kuni maapealse teenindava personalini. Uued kavandatavad hiigeltuulikutega avamerepargid aga hakkavad piirama lendamist, seda eriti madalamatel peamiselt hobilendurite poolt kasutatavatel lennutasemetel. Avasessiooni lõpetas Merko Kärp, kes rääkis agrometeoroloogilistest vaatlustest Eesti Taimekasvatuse instituudis.
Pärast grupifotot ja kosutavat lõunat algas teine ettekannete sessioon. Kliima ajaloo ja ajalooliste ilmaandmete allikate esinduslikkuse ja usaldusväärsuse teemadel mõtiskles ajaloolane Kaarel Vanamölder Tallinna Ülikoolist. Järgnes tulevikku vaatav ettekanne Sven-Erik Ennolt, kes töötab Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonis (EUMETSAT) esimese uue põlvkonna geostatsionaarse ilmasatelliidiga MTG-I. Kokkutulnud said oma silmaga veenduda, et mullu detsembris kosmosesse lennutatud satelliidi sensorid registreerivad välgulööke ja näevad pilvede liikumist ning muid atmosfääriprotsesse palju detailsemalt kui juba 20 aastat kasutuses olnud vanema generatsiooni satelliidid. Järgmised kaks ettekannet keskendusid juba soodele, sest oli ju seekordse kokkutuleku toimumiskoht ulatusliku Endal soostiku idaservas. Marko Kohv Tartu Ülikoolist keskendus tänapäeval nii aktuaalsele soode taastamisele. Piret Pungas-Kohv Eestimaa Looduse Fondist aga esitas ülevaate soode käsitlemisest eesti ilukirjanduses läbi ajaloo.
Paralleelselt täiskasvanute programmiga toimusid teist aastat järjest tegevused kohale tulnud lastele. Ele Pedassaar-Poschlin tegi hommikuse sessiooni ajal lastele ohtlike ilmanähtuste töötuba. Õhtuse sessiooni ajal aga valmistati Katri Enno juhendamisel vurrid ja soolatainast vulkaanid, mida sai soola ning äädika abil ka purskama panna. Samuti lahendati salakirja.
Ettekannete järel ootas kokkutulnuid uhke tort, millega tähistati Eesti Meteoroloogia Seltsi 5. aastapäeva. Pärast tordisöömist ja Eesti Meteoroloogia Seltsi aastakoosolekut oli käes aeg päriselt omadega rappa minna ehk tutvuda Tooma soojaama vaatluste ja Männikjärve rabaga. Ilm oli ilus ja õhtupäikeses raba lummas oma vaadetega. Seepärast otsustasid paljud kohaletulnud pärast esialgsesse sihtpunkti ehk Männikjärve raba vaatetorni jõudmist minna nö pikale ringile ja käisid läbi kogu 7,3 km pikkuse õpperaja. Pärast matka sai keha kinnitada ja juttu puhuda ilusal suveõhtul õues toimunud grillõhtusöögil. Õhtu lõpetas lõke ja ilmahuviliste oma öölaulupidu, mille tarbeks olid korraldajad ette valmistanud isegi väikesed laulikud. Samuti ootas soovijaid kuumaks köetud saun. Kesköö paiku said õues viibijad põhjataevas imetleda helkivaid ööpilvi.
Juba järgmisel varahommikul kogunesid vapramad kokkutulnud päikesetõusuretkeks Männikjärve raba vaatetorni. Need, keda varajane kellaaeg ei kohutanud, said imetleda päikesetõusu uduse raba kohal. Kokkutuleku teise päeva ametlik osa algas kell 10 hommikul ettekannete kolmanda sessiooniga. Ele Pedassaar-Poschlin rääkis ilma(teadete) põhitõdede õpetamisest algklassides. Näiteks selgus, et selge ja pilves ilma mõiste on lastele üldiselt selged, kuid väljend „pilves selgimistega“ võib teinekord ka lastevanemates segadust tekitada. Ilmahuviliste info kogumisest ja kasutamisest rääkis Kairo Kiitsak. Eestis koguvad neid andmeid nii Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrk kui ka Ilmateenistus ILM+ äpi kaudu. Väga põneva ettekande Eesti tornaadodest esitas tänavu kevadel Tartu Ülikooli geograafia osakonnas samal teemal bakalaureusetöö kaitsnud Tarmo Tanilsoo. Ilmneb, et kuigi Eesti tornaadod on enamjaolt üsna väikesed, võib teatud juhtudel radariga näha intensiivsuselt ja suuruselt suuremate Ameerikas esinevate tornaadodega sarnaseid õhu liikumismustreid. Ettekannete osa lõpetas Piia Post Tartu Ülikoolist, kes käsitles kliimamuutustega kohanemist. Järgnes ühine lõuna ja kojusõit.
Eesti Meteoroloogia Selts tänab kõiki esinejaid, osalejaid ja üritust lahkelt võõrustanud Endla Looduskeskust. Kohtumiseni järgmisel suvel!
Foto: Tarmo Tanilsoo