Eesti Meteoroloogia Seltsil on hea meel esmakordselt välja kuulutada avalik konkurss aasta ilmasündmuse valimiseks. Konkursi eesmärk on juhtida tähelepanu erilisematele Eestis aset leidnud ilmasündmustele ja tuua ilma ning kliimaga seotud teemasid inimestele lähemale. Konkursitulemused tehakse avalikuks 20. juulil 2024 ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses ja ühtlasi kuulutatakse pidulikult välja Eesti aasta ilmasündmus.
Kokkuleppeline periood, mida vaadeldakse, on 2023. a jaanipäevast 2024. a jaanipäevani. Järgnevalt on välja toodud nimekiri sündmustest, millele saab oma hääle anda.
2023
Tugevad öökülmad mais ja juuni alguses – ilma kujundasid kõrgrõhkkonnad, tuues kaasa palju päikest, ent vähe vihma ja selge taevaga kaasnevaid öökülmi, mis olid ebatüüpiliselt hilised ja tugevad. Maapinnal langes temperatuur kohati -7..-10 kraadini, 2 m kõrgusel õhuski alla -5 kraadi. 2. juunil langes veel Kuusikul temperatuur õhus -3,3 kraadini, mis on jaama uus juunikuu absoluutne külmarekord. Taimed said üle Eesti kõvasti kannatada. Öökülmad jätkusid 11. juunini, seejärel muutus ilm soojemaks.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu koos äikese ja paduvihmaga – laulupidu oli jõudnud kesta veidi alla kahe tunni, kui Tallinna lauluväljakut tabas tugev vihmasadu ja äike. Umbes pooleks pani see ka laulukaare all toimuva pausile. Nii lapsed kui ka osad täiskasvanud oli sellest pärast šokeeritud.
7. augusti äikesed, pagid ja rekordiline hiidrahe Sõrve poolsaarel – Sõrve poolsaarel Torgu-Mõisakülas sadasid pärastlõunal taevast alla uue rekordi väärilised rahekahmakad. Uueks rekordiks kinnitati 8 cm. Rekordilise rahetera määramisel oli abiks piisavalt dokumenteeritud tõendusmaterjal. Tugevad pagid tegid kahju üle Eesti.
16. – 20. augusti äikesed – ebapüsivas ja üsna soojas õhumassis arenesid mitmel järjestikkusel päeval äikesed, mis põhjustasid sõltuvalt asukohast rohkelt välke, tugevaid vihmavalinguid, rahet, pagisid jne. Äksi elanike jaoks saabus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäev ehmatusega, kui südaöösel lisaks piksekõminale vihma sedasi sadama hakkas, et see elumajade lähedal asuvatelt põldudelt hoovidesse voolas, lõhkudes oma teel ära aedu, aiamajakesi, kasvuhooneid ja sõiduteid. Vihmavesi tulvas läbi Äksi sellise jõuga, et tungis ka keldritesse ning tekitas kohalikele palju varalist ja hingelist kahju.
30. – 31. augusti äikesed, rohkelt tuulemurdu Lõuna-Eestis – hilisõhtul Lätist Eestisse jõudnud äikesepilvede vöönd liikus ööl vastu 31. augustit üle mandri põhja suunas, põhjustades tugevat vihmasadu, tugevaid pagisid ja kohati ka rahet. Kõige intensiivsem oli äike Lõuna-Eestis, kus väga tugevatest pagidest tingituna oli hulgaliselt tuulemurdu – kahjustada said nii metsad kui ka hooned. On kahtlus, et mõnes kohas võis lühiajaliselt esineda ka vihma sisse ära maskeerunud keeristorm ehk tromb.
Mõõtmisajaloo kõige soojem septembrikuu – 2023. aasta september kujunes Eesti mõõtmisajaloo kõige soojemaks. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,6 °C ehk 1991.–2020. aasta keskmisest 3,4 °C kõrgem. Senine kõige soojem september oli 1934. aastal, mil keskmiseks septembrikuu õhutemperatuuriks kujunes 15,1 kraadi.
7. oktoobri torm – Eestit räsinud tormituuled murdsid palju puid ja langetasid neid nii teedele kui ka elektriliinidele. Hilisõhtul oli Elektrilevi andmetel tipphetkel vooluta ligi 52 000 majapidamist. Tormi maksimaalseks tuulepuhanguks mõõdeti 7. oktoobri hilisõhtul Osmussaare rannikujaamas 35 m/s.
Tormituul, hoogsajud, rahe, äike ja pagid ööl vastu 13. oktoobrit – üle Eesti liikunud külma frondi ees arenesid rünksajupilved, millega kaasnesid välgud, tugevad vihma- ja rahehood ning pagid, esines kahjustusi.
Lumine novembri lõpp ja detsember – novembri teises pooles lumesajud järsult sagenesid. Lumikatte paksus päev-päevalt suurenes. Täielikult kattus Eesti valge vaibaga 25. novembri hommikuks. Nullilähedase temperatuuri tõttu esines ka ulatuslikke märja lume ladestusi – raske sulalumi põhjustas puude ja puuokste murdumist ning nende vajumist elektriliinidele. Tuhandetes majapidamistes kadus ka elektrivool päevadeks. Samal ajal, mil lumesajud jätkusid ja lumi puudele kuhjus, tuli voolukatkestusi muudkui juurde.
Autod lumevangis Padaoru kandis 27. novembri hilisõhtul – Padaorus seiskus liiklus tugeva lumesaju ja tuisu tõttu. Seisvate autode kolonn oli mitu kilomeetrit pikk.
Tugev härmatis detsembri alguses – madalate temperatuuride ja jäätuva udu koosmõjul said osad Mandri-Eesti piirkonnad näha väga tugevat härmatist, mille säärast nähti viimati enam kui 10 a tagasi.
2024
11.-13. veebruari jäävihm ja jäätuv vihm – jäävihma sajab meil pea igal sügisel ja talvel, ent see sündmus oli eriline just oma kestuse poolest. Seda ei tule tihti ette, et jäävihma/jäätuvat vihma sajab mitu päeva järjest. Teedele moodustus laialdaselt kiilasjää ja puudele, autodele jms. mitme millimeetri paksune jäitekiht. Esines ka voolukatkestusi. Libedusest tingituna tehti teelt väljasõite ja osad inimesed sattusid isegi traumapunkti.
Soomaa suurvesi püstitas selle sajandi kiirusrekordi – Soomaal vabariigi aastapäeval äkitselt tekkinud suurvesi kadus sedavõrd ruttu, et aastakümneid rahvuspargis tegutsenud giidi hinnangul püstitas see vähemalt selle sajandi kiirusrekordi. 28.02 mindi kanuuga esimest korda luhale ja 3.03 sai hooaeg juba läbi. Märtsi alguses muutus ilm taas külmemaks ja vesi jäätus ära. Soomaast sai seejärel üks suur jääväli.
Jüripäeva tugev lumesadu – selle põhjuseks oli madalrõhkkond, mis saabus Vahemere äärest, jõudis 22.04 õhtuks Peipsi taha ja liikus 23.04 öösel Kagu-Soome kohale. Päeval eemaldus pööris aeglaselt üle Kesk-Soome loode suunas. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis sadas ööga alla 10-20, kohati kuni 25 cm lund. Esines märja lume ladestust (murdunud puud, puuoksad ja ~2200 vooluta majapidamist).
Väga tugevad öökülmad mai esimeses pooles – maapinnal langes temperatuur kohati -7..-10 kraadini , õhuski kohati kuni -5 kraadini ja madalamalegi. Mõnel pool said külmatundlikud taimed kannatada.
Südasuviselt soe maikuu teine pool koos sagedaste äikesevihmade ja rahega.
Väga päikesepaisteline ja kuiv mai – Eesti keskmisena oli päikest 390 tundi, mis on 137% normist ja alates 1961. aastast teine tulemus. Keskmine sajuhulk oli 12 mm ehk 29% normist. Pikas vaatlusreas on see kuivuselt 2.–4. tulemus.
Eesti Meteoroloogia Selts (EMS) on 23. märtsil 2018 Tallinnas asutatud ilmast ja kliimast huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus, mis tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia juures asuva Eesti Looduseuurijate Seltsi (Eesti LUS) põhikirja ning oma põhikirjaga vastavuses.
